Erasmus+ projekt nr 2018-1-EE01-KA104-046888 “Eestimaaehituse võimekuse tõstmine (2018-2021)

Erasmus+ projekt

Aastatel 2018-2021 viis EME ellu Erasmus+ programmi rahastusel projekti nr 2018-1-EE01-KA104-046888 “Eestimaaehituse võimekuse tõstmine”. Projekt oli suunatud ühingus täiskasvanute vabaharidusliku koolitamisega tegelevate haridustöötajate kompetentside tõstmiseks.

Projektis osalemise tingimuseks oli liikmelisus ühingus ning valmisolek korraldada või viia läbi koolitusi. Kokku osales projektis 9 täiskasvanutele vabaharidust pakkuvat haridustöötajat.

Kolme aasta jooksul viidi ellu 13 õpirännet:

– 2 õpirännet Iirimaale Clayfestile.

– 1 õpiränne Suurbritanniasse CAT keskusesse.

– 9 õpirännet Prantsusmaale Amaco kursusele.

– 1 õpiränne Austriasse STEP koolitustele.

Projekti eesmärgid olid tõsta haridustöötajate:

-võimekust koolituste organiseerimisel ja õppetöö korraldamisel

-võimekust uute pedagoogiliste tehnikate kasutamisel

-pädevust koolitajatena

-laiendada teadmisi ja oskusi loodusehituse valdkonnas

-tugevdada omavahelist koostööd

-tutvustada samas valdkonnas tegutsevaid asutusi, nende tegevusi ja võimalusi

-inspireerida õpirännetes osalejaid koolitama ja osalema valdkonna edendamisel

-laiendada võrgustikku rahvusvahelisel tasandil

-anda võimalus eneserefleksiooniks

-parandada keeleoskust

-luua uusi kontakte

-tõsta organisatsiooni ja Eesti tuntust.

Clayfest 2018

Clayfest 2018 toimus Iirimaal Wexfordis rahvuspargis – ühelt poolt rahvusvaheline saviehituse sündmus ja kohtumispaik valdkonna arendamise ja koolitamisega tegelevatele organisatsioonidele, teiselt poolt avatud koolitusprogramm kõigile huvilistele. Korraldas EBUKI ehk Earth Building UK & Ireland.

Nädala jooksul toimusid paralleelselt praktilised õpitoad, lõpuks konverents ja savihoonete tuur piirkonnas. Valida oli kümne kursuse vahel ja igaüks jõudis nädala jooksul osaleda mitmes. Koolitajateks mitte ainult oma ala praktikud ja suurepärased asjatundjad, vaid ka karismaatilised ja köitvad koolitajad.

Meie osalemise eesmärk polnud uusi tehnikaid omandada, vaid pigem osalejana jälgida, kuidas sellist paljude paralleelsete kursustega koolitusüritust praktiliselt läbi viiakse ja milliste õpetamismetoodikatega erinevad koolitajad üht või teist teemat käsitlesid ja edasi andsid. Õppisime palju. Kuidas koolituse ülesandeid püsitati, milliseid grupitöid ette võeti, kuidas planeeriti ja ülesandeid jagati, et tulemusega valmis jõuda. Arvestades seejuures, et osalemas olid erineva kogemustepagasiga inimesed.

Teooria põimimist rakendati väga erinevalt, kes alustas loenguga, kes rääkis töö käigus, miks ja mis, oli ka neid, kes jõudsid koos osalejatega katsetades ja arutledes üldteadmisteni. Õppisime, et selliste huvihariduslike koolituste puhul on teooria-praktika suhe praktika kasuks väga oluline. Kui eesmärk on inimesi inspireerida ja huvi tekitada, ei tule kasuks neid alguses liiga suure infokogusega koormata.

Kõige kaugemad koolitajad olid kohale lennanud USA-st, Athena ja Bill Steen – savi- ja põhuehituse gurud, keda tuntakse üle maailma. Võimalus nende kursusel osaleda on inspireeriv ja kasulik nii algajale kui edasijõudnule.

Nende nakkav elurõõm loob sellise õhustiku ja meeleolu, kus tekib mängulust ja pigem oleks raske eemale jääda. Üks suuremaid avastusi oli see, kui erinevalt on võimalik sama asja õpetada – algajale väga lihtsalt ja kõrval sama ala profile palju keerulisemalt ja detailsemalt.

Steen’idel on kindlasti oskus õpetada ja julgustada materjali ja töövahenditega katsetama, ilma pinget või täiusliku tulemuse ootust tekitamata. Kas pole see mitte ühel heal koolitusel osalejale eriti oluline – tunne, justkui oleks puhkusel, kus võib mängida ja eksida ja uuesti proovida ja sellest rõõmu tunda?!

Tähelepanuväärne oli arhitektuuri-savipaviljoni ehitamise õpituba, kus kursus algas meeleolukalt, nö icebreaking mängude ja meeskonna loomisega. Arvates, et see oli ajaraiskamine, eksid kindlasti, sest lõpptulemusena valmis nädala lõpuks saviplokkidest ehitatud ja viimistletud istumispaviljon, mis loodetavasti jäi Iirimaa rahvusparki veel kauaks külalistele imetlemiseks, võibolla seisab seal tänaseni.

Üks meeldejäävamaid hetki oli väärika, eluaeg valdkonnas tegutsenud ja ilmselt märkimisväärsete kogemustega härra kuldne lause: “Ma tulin selle ühe asja pärast, mida ma veel ei tea.”

EME haridustöötajatest osales Clayfest´il kolm inimest, neist kaks Erasmus+ programmi toel.

Centre for Alternative Technology

CAT – Centre for Alternative Technology (eesti keeles: Alternatiivsete Tehnoloogiate Keskus) on keskkonnast hoolivale inimesele justkui unelmate teemapark.

Asub Suurbritannia läänekaldal Walesis, suurtest linnadest eemal. Kaugus Birminghamist 174 km, Manchesterist 182 km ja Londonist 351 km. See pole siiski takistus, et meelitada kohale huvilisi kogu maailmast.

Keskuse eesmärk on uurida ja jagada teadmisi ökoloogilise ehituse, taastuvenergia, toidu ja loodusressursside jätkusuutliku kasutamise teemadel.

Selleks on palgal ligi nelikümmend töötajat, kes korraldavad koolitusi, algatavad konverentse ja teevad koostööd nii oma riigi institutsioonide ja asutustega kui rahvusvahelisel tasandil ning aitavad keskust töös hoida.

CAT´i asutasid 1973. aastal pühendunud vabatahtlikud, kelle hulgas oli insenere, arhitekte, ehitajaid ja taimekasvatajaid, kes soovisid leida võimalusi elada fossiilsetest kütustest sõltumatutena. Algsest väikesest kommuunist on CAT tänaseks arenenud hariduslikuks heategevusorganisatsiooniks, külastuskeskuseks, mis on spetsialiseerunud jätkusuutlikuse praktiliste lahenduste jagamisele ning on suurim omataoline vähemalt kogu Euroopas. Põnevust jagub igas vanuses ja erineva teadmiste pagasiga sihtrühmale.

Keskus asub vanas kiltkivikaevanduses ning toonasel kaevandamiseks kasutatud veereservuaaril on tänase kompleksi toimimises väga tähtis roll. Reservuaari kogunevat vett kasutatakse aiapidamiseks, hoonetes (ka joogiveena) ning hüdroenergia tootmiseks.

Tarbimisest tekkiv kanalisatsioonivesi puhastatakse taimedega, juhitakse jõkke, mis voolab merre, aurustub ja sajab vihmana uuesti reservuaari.

Kohe CAT-i saabudes tervitab Sind veejõul töötav köisrautee, mis aitab üles saada 35-kraadisest! nõlvast, et üldse CAT-i territooriumile pääseda.

Kaks vagunit on ühendatud omavahel teraskaabliga. Kui oled valmis minema, täidetakse nõlva otsas oleva vaguni paak reservuaarist tuleva veega, alumise vaguni paak aga tühjendatakse samal ajal ning kui ülemine vagun on saavutanud piisava raskuse, et alumine üles tõmmata, vabastatakse pidurid ja gravitatsioon teeb ülejäänud töö.

Kogu territooriumil on eksponeeritud palju erinevaid ehituslahendusi – seinakonstruktsiooni läbilõikeid, fragmente, illustreerivaid näiteid, kuidas miski on ehitatud. Samuti on näha erinevaid päikeseenergia-lahendusi, lihtsustatud kujul, et iga inimene saaks protsessidest aru.

CAT-il on pikk ajalugu uurimustööde läbiviimisel ja innovatiivsete lahenduste väljatöötamisel – alates varajastes katsetustest tuuleenergiaga, mis aitasid arendada kaasaegseid tuulegeneraatoried kuni päikeseenergial töötavate vaktsiinikülmikute protoüüpide loomiseni, mis aitavad täna elusid päästa kogu maailmas.

Keskuses on erineva otstarbega hooned, mis on ehitatud peamiselt looduslikest materjalidest. Uusim neist on mitmete auhindadega pärjatud WISE hoone, Haridus- ja konverentsikeskus, mille ehitamiseks on kastutatud hempcrete (lubja-kanepisegu), pressitud toorsavitelliseid, tampsavi ning viimistluseks lubikrohvi.

Hoone kroonijuveeliks on kindlasti 14,4-meetrise diameetri, 7,2-meetri kõrguste ja poole meetri paksuste tampsaviseintega konverentsisaal. Kokku 300 tonni tambitud savipinnast.

Hoone mahutab veel klassi- ja kontoriruume, koolitustel osalejatele jt mõeldud majutuspinda ning kohvikut. Kohvikus kasutatakse peamiselt omakasvatatud aiasaadusi ja taimset toorainet.

Territooriumi sissepääsu juures asuvas Autonoomse Keskkonna Informatsioonikeskuses (AtEIC – Autonomous Environmental Information Center), auhindadega pärjatud madalenergiatarbe hoones, asub pood, kus on lai valik temaatilist kirjandust ja kõikvõimalikke kaupu, mille müük aitab keskusele tulu teenida.

Kõige olulisem tegevusala on siiski koolitamine erinevatel tasemetel. Korraldatakse lühikoolitusi, mis kestavad üks päev, ja pikemaid, mis võimaldavad rohkem süvitsi minna. CAT teeb koostööd ülikoolidega, pakkudes üliõpilastele tasemeõppe võimalust teemadel: green building, jätkusuutlik toit ja looduslikud ressursid, alternatiivsed energiad, jätkusuutlik ja säästlik tarbimine.

Koolitusi pakutakse erinevatele sihtrühmadele: iseehitajatele-huvilistele, koolidele ja professionaalsetele ehitajatele ja sama valdkonna spetsialistidele. Aastas toimub üle saja kursuse ja veel ükski neist pole osalejate vähesuse tõttu ära jäänud.

Koolituste puhul on kaks fookust: kontakt loodusega ja pedagoogika-metoodika, kuidas teadmisi edasi anda.

Selleks on ehitatud spetsiaalne välikoolituste ala tehnikate õpetamiseks. Praktiliste tegevuste ja katsetamise kaudu saavad huvilised õppida loodussõbralikku ehitust ja permakultuuri ehk laiemalt – kuidas teha keskkonnale positiivseid valikuid.

Tänu Erasmus+ programmi toetusele oli võimalik meie esindajal teha teoks üks unistustest ja käia CAT’is külas, et mitme päeva jooksul näha selle suureks eeskujuks oleva keskuse tööd “köögipoolelt”. Kohtuda, kogemusi vahetada ja jälgida lähedalt CAT’i koolitusi korraldava ja turundava personali tööd.

Saadud inspiratsioon ja kogemus on väga väärtuslik motivaator oma valdkonna ja keskuse arendamisel ja veelgi laiemale huviliste ringile suunatud koolituste korraldamisel.

Centre for Alternative Technology külastusreis sai teoks tänu Erasmus+ programmi toetusele.

Valatud savi

Amàco – jah, taas Amàco!

Tänaseks on Amàco‘st saanud eraldi institutsioon, mis tegutseb Prantsusmaal Villefontaine linnas, Les Grands Ateliers koolituskeskuses. Nende panus saviehituse õpetamisse on hindamatu. Pigem leiab loodusehituse valdkonnas praktilisi tegevusjuhiseid, talguid ja koolitusi.

Amàco lähenemine on tähelepanuväärselt erinev, nad on välja töötanud metoodika, mis sisaldab teaduslikku lähenemist – laborikatseid, füüsikat ja keemiat ja põhjalikku selgitustööd.

Amàco koolitustel leiavad ka täiskasvanud end savi ja liivaga mängimas, erinevate ainete lõhnasid, tekstuure ja plastilisust ja muid omadusi tunnetamas ja katsetamas. See ongi Amàco. Koolitused on üles ehitatud nii, et teooria läheb sujuvalt üle praktikaks ja isegi kui midagi jääb teoorias keelebarjääri või kunagi keemiast-füüsikast popipanemise tõttu arusaamatuks, saab see praktikas läbi katsetatud ja üsna kindel, et “ahhaa-momente” on päris mitu. Praktikale järgneb veel analüüs, kus räägitakse läbi, mis täpsemalt tehti, mis ja miks juhtus.

EME-l on olnud õnne, saada Amàco inimestega headeks sõpradeks, nii on nad meie palvel ja meiega koostöös välja töötanud kaks spetsiaalselt meie koolitajatele disainitud kursust. See tähendab, et õpetatakse ka seda, kuidas seda teemat edasi anda. Seekord oli teema “Valatud savi” (inglise keeles: poured earth).

Kogu õppenädala jooksul uuriti valatud savi kõiki koostisosi eraldi ja segatuna. Katsetati erinevate looduslike lisandite mõju segudes, mis aitaks muuta saviga tööd kiiremaks. Eks see on saviga ehitades üks suuremaid miinuseid – materjali väga pikk kuivamisaeg. See on kindlasti üks põhjuseid, miks savi on muude ehitusmaterjalide kõrval jäänud tagaplaanile. Kuidas muuta savi ehituses kasutatavaks ilma vett liigselt lisamata, oli avastamist väärt kogemus.

Sven jagab oma kogemust

“Hea tundega meenutan Amàco “Valatud savi” koolitust. Oli tunda, et koolitus oli disainitud just koolitajatele, iga teema juures püüti selgitada nii teemat ennastkui seda, kuidas seda paremini edasi anda. Kõik testid, mis savisegude valamisele eelnesid olid väga ilmekad ja tõestasid oma vajalikkust iga järgneva teema juures. Saime segusid testida ja ise retsepte kokku panna, kasutades erinevatest piirkondadest pärit savisid.

Huvitavad olid näiteks kohalik karjääri sõelumise jääk (FAC) ja Pariisi uue metroojaama kaevamisel „välja visatud” savi. Esimene oli enamasti möll, mida näitasid erinevad testid selle materjaliga, aga mida oli ikkagi huvitav katsetada – tornide katsetes tekkis usaldus, kui väikese koguse stabilisaatoriga FAC torn suurele raskusele vastu pidas. Lisaks oli selle materjali värv väga sarnane Järvamaa kollase savi/mölliga.

Pariisi „jääkmaterjal” aga oli ilus ja sitke, tõeliselt tugev ja heade omadustega. Väikese vaevaga oleks saanud sellest luua ideaalse krohvitoote ja veel millise kõlava nimega, näiteks Eiffel.

Savide valamisel sai koolituse lõpupäevadel teha esmalt väikeste seinte katseid, kus eelmiste päevade parimad testitulemused olid arvesse võetud ja lõpuks ka suure seina (2m x 2m) ühistööna.

Grupp jagati tööetappide vahel ära, igale paarile sai osaks ühe valamiseks vajaliku etapi ette valmistamine – karkassi ehitus, segu segamine, sõrestiku ettevalmistus ja lõpuks saalungite vahele valamine kõrgelt tellingult.

Väga motiveeriv oli ka viimasel päeval saalungite eemaldamise järel näha töö tulemust. Saime analüüsida, millised võtted töötasid, mida saaks veel parandada, samuti jagasid koolitajad oma varasemate testide põhjal tehtud järeldusi.

Kokkuvõtteks saan öelda, et iga õppepäev oli vajalik ja meeldejääv, kuna teooria käis käsikäes praktikaga ja sarnastel teemadel tulevikus ise koolitust korraldades on julgus ja teadlikkus palju suuremad, just tänu praktilistele testidele ja kogu protsessi ettevalmistamisele. Tänud toetajatele!”

Nüüd, poolteist aastat hiljem arvavad koolitusreisil osalenud, et kui oleks pidanud 2 kuud peale koolitust seda analüüsima, oleks vastused olnud teised. Nüüd on emotsioonid jõudnud maha rahuneda, õpitu on jõudnud settida ja on olnud võimalik see praktikas kasutusele võtta. Peaaegu kõik õpirändes osalenud rakendavad Amàco’st inspireeritud metoodikat oma koolitustel.

Malvo kommentaar

“On tulnud julgus ja inspiratsioon, hakata kasutama erinevaid elemente omamoodi, mitte kopeerides üht või teist katset nii nagu nemad teevad, vaid luues oma katseid ja õppevahendeid.

Igal koolitusel, mida ma läbi viin, pole kõik katsed vajalikud, alati ei saa nii põhjalikuks minna. Võtan mõned elemendid, mis konkreetsel koolitusel aitavad kaasa, et paremini mõista, kuidas ja miks.

Kuid teatud elemente kasutan igal koolitusel. Ilma Amàco koolitusteta oleks läinud väga pikalt, et sama head metoodikat leiutada”.

Andrus meenutab

“Õppisme palju! Sellest viimasest õpirändest on olnud kasu, sest kohe peale õppereisi on olnud mahti ka sama teemaga edasi tegeleda. Katsed jätkuvad. Sel kevadel lõpetab üks Pallase tudeng kooli “savi stabiliseerimise” teemal minu juhendamisel.

Õppereis sellise suurema grupiga mõjus samuti hästi. Nii meile endile, kui meie võõrustajatele. Koolitajad võtsid asja väga tõsiselt, tegid suurepärase ettevalmistuse koolituseks ja andsid oma parima.”

Õpirändes “Valatud savi” koolitusele osales 9 EME koolitajat. Koolitusreis sai teoks tänu Erasmus+ programmi toetusele.

Straw Bale Training for Professionals

STEP (Straw Bale Training for Professionals with Certificate) on Euroopa Põhuehituse Assotsiatsiooni (ESBA) poolt Euroopa Liidu Leonardo programmi toel aastate jooksul väljatöötatud põhjalik põhuehituse koolitusprogramm, mida kohendatakse iga kahe aasta tagant.

Koosneb kaheksast nii teooriat kui praktikat sisaldavast osast, mida õpetavad Euroopa oma ala parimad spetsialistid.

Assotsiatsiooni liikmesorganisatsioonidel on õigus peale koolituse läbimist vastavaid mooduleid ise edasi õpetada.

Ka EME kuulub sellesse assotsiatsiooni ja EME üks eesmärkidest on aidata kaasa põhuehituse laiemale tutvustamisele ja koolitamisele sel teemal. EME liige Sven Aluste, kel on väga palju kogemust nii põhuehituses kui koolitamises, on loonud Järvamaale erilise pärli – oma koolitus- ja teraapiakeskuse, Hobukooli Park, kuhu satub ilmselt igaüks, kelle peast käib läbi mõte – ehitada oma kätega põhust ja savist kodu. Vist on võimatu lugeda üles koolitusi, mida ta tänulikele iseehitajatele ja vaimustunud huvilistele viimase 10 aasta jooksul üle Eesti ellu on viinud.

Äsja lõppenud õpirände projekti raames oli Svenil võimalus osaleda Austrias toimunud STEP koolitusel. Ehkki plaan oli läbida üks moodul, tuli pandeemia oma piirangute ja uute võimalustega vahele ja nii viidi teooria osa läbi eelnevalt interneti teel, mis võimaldas ühe mooduli asemel läbida koguni kolm: U2 Infill ehk põhupakiga ehitamine karkassi vahel, U4 Wrapping ehk olemasoleva ehituskonstruktsiooni soojustamine põhuga ja U5 Finishes ehk viimistlemine.

Suvi tõi üle pika aja taas võimaluse reisida ja kohtuda vanade ja uute sõpradega. Praktikapäevad toimusid maapiirkonnas Ravelsbachis ja Tšehhi piiri ääres, mõlemad on tänaseks koolituskeskused, Ravelsbachi oma Euroopa üks armastatumaid põhuehituse keskuseid.

Keskus pakub oma kursuslastele kohapeal ka majutus- ja toiduvalmistamise võimalusi. Kõik on lihtne, aga kompaktne, pealegi enamasti osalejatele meeldib koos süüa teha ja vaba aega veeta.

Seekord tekkis osalejate vahel eriline klapp, loodi oma online-grupp, kus jagatakse siiani vastastikku pilte ja infot tegemiste kohta.

Esmane tutvumine toimus juba mõned kuud varem online teooriakoolituste ajal ja kui lõpuks päris elus kokku saadi, tundus, nagu oleks tegemist ammuste heade sõpradega.

Kolm esimest praktikapäeva toimusid Ravelsbachi keskuses. Eriti põnev väljakutse oli see, et ülesandeks oli kaarja vormi ehitamine, nii et sein läks kaares üle katuseks. Pigem ehitatakse ikka sirgeid seinu ja kaares vorme eriti ette ei tule. Samuti tuli kasuks, et tegemist oli reaalse ehitusobjektiga – juurdeehitus samale koolituskeskuse hoonele, kuhu tulevad väikesed magamistoad koolitustel osalejatele. Olemas oli ehitusluba ja projekt ja vundament, millele ehitama hakati.

Õpetati, kuidas ehitada karkassi minimaalse puidu kasutamisega, postide asemel kasutati planke, st et puitu kasutatakse kordades vähem kui tavapäraselt, mis on cut (cells under tension. Autor Tom Rijven) tehnika üks eeliseid, ja selle vahele pressitakse põhupakid.

Kaare ehitamine on siiski väga aeganõudev töö.

Viimistlemise-krohvimise etappi oli kaasatud läbi viima üks professionaalne 30-aastase kogemusega krohvimeister Antony , kes tuli oma tehnikaga kohale. Temalt oli väga huvitav õppida, häid nippe saada.

Wrapping’ut ehk olemasoleva ehitise soojustamist põhuga praktiseeriti Austria-Tšehhi piiri ääres, ühes loodavas loodusehituse keskuses. Oli samuti reaalne ehitusobjekt – tellis-seintega kahekordne elumaja. Eelnevalt arvutati välja, et lisades olemasolevale seinale 15 cm põhukihti, saavutatakse energiakokkuhoid, mis on piisav madala energiatarbega hoone jaoks, selles kliimavöötmes ja asukohas. Soojustuskihile paigaldati, laudis ning roog ja sellele krohv. Keerukam väljakutse oli maakivist majanurk, mis kaeti sama soojustusega. Sarnast soojustuslahendust on põhimõtteliselt võimalik ka Eestis kasutada.

Hetkel selliseid teenuseid ei tea kedagi pakkuvat, professionaalselt põhuehitusega tegelevaid ettevõtteid või meistreid peaaegu pole. Praegu on see pigem veel iseehitajate nišš. Aga oleme alustanud huviliste koolitamisest ehk keegi jõuab kord selleni, et ka teistele teenust pakkuda.

Õpiränne Straw Bale Training for Professionals koolitusele sai teoks tänu Erasmus+ programmi toetusele.

Soovid kohe teada saada, kui meil midagi põnevat toimub?

Meie listides on üle 900 inimese, keda hoiame oma põnevate koolituste ja sündmustega kursis. Samuti saadame aegajalt ka uudiseid välismaalt ning põnevate projektide ülevaateid.

Oled oodatud liituma!

Olen tutvunud privaatsustingimustega